Nädal 7: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus
Copyleft – häkkerite vaheline avalik
kord
Häkkerite liikumine on omamoodi
poliitiline liikumine kommertstarkvara vastu ning mida võiks pidada 90ndande
keskel üks põhilisemaid Microsofti vastaseks liikumiseks (oli ju Microsoft
90ndatel üks suuremaid monopoolses seisuses kommertstarkvara arendaja ning levitaja).
Selline vastandumine kätkeb endast suuremas plaanis nii sotsiaal-anarhistlike
printsiipe, kui ka kõrgtehnoloogilist liberalisdmi. Häkkerlikust võiks pidada
vabaprogrammeerimist mis jääb väljaspoole klassikalise ettevõtluse mõttelaadi ja
kus häkkerlus ei olnud suunatud rahateenimisele vaid pigem erinevatele
toetusvormidele (samas võiks laiemalt mõeldes väita, et toetused saavad teoks
ainult läbi kapitalismis kasvava materiaalse ülejäägi).
Teine huvitav nüanss häkkerluse
levikuga on asjaolu, et kõige rohkem avavara (OpenSourse) ideoloogiagast on
seotud demograafilaselt Põhja Euroopaga ning kõige leigemalt suhtub sellisesse liikumise
US. Paradoksaalselt on ka Inglismaa vähem seotud avavara liikumisega ja seda vaatamata
sellele, et programmeerimis ringkonnades kasutatavaks keeleks
on just ingliskeel.
Raamatus „Open Source Technology and Policy“ väidetakse,
et Ameerika Ühendriikides tingib elanikkonna tagasihoidliku kaasamise
vabatarkvara arendusse (suhteliselt mitte absoluutarvudes) seotus ühiskonna
enda suhtumisega. Sest sealsele ühiskonna ei ole see lihtsalt arusaadav. Miks?
Sest maailmas ühe rikkaima riigina ei leia nad „kinkimist“ ühiskonnas väga
populaarse nähtusena. Siiski on selline järeldus vale, sest ei võta arvesse
rikkuse jagunemist riigis tervikuna. Vastupidine uuring väidab olevat hoopis seostust
üldiste hoolekandesüsteemide ja mitteäriliste projektidega. Seepärast on häkkerite
liikumine poliitilises mõttes teisejärguline. Vabatarkvara kogukonna õitseng on
rikkuse ümberjagamisega laiemalt seotud ja seda ka poliitilisse kontekstis
Kas sellega seonduvalt saaks öelda, et autorikaitse, ehk CopyRight on saatanast? Ei, kuna siis ma peaksin ka tunnistama, et terve kapitalism on saatanast. Mille järel ma peaksin ka pakkuma midagi alternatiivina ja kes teab - võibolla ka propageerima Marksismi. Seda ma ei tee, sest materialism on osutunud tänaseks toimivaks nähtuseks, et kirjeldada tootmisjõude mis omakorda tagab meie ühiskonna arengu. Kuid tahes,- või tihestamata tähendab kapitalism, et erasektorile on määratud pidev areng, et säilitada "tõhusus". Seda öeldes tähendab see ühelt poolt enda toote kaitsmist läbi autorikaitse ning teisalt lühemate tarkvarade elutsüklit, et hoida ettevõtet jätkuvalt tipptasemel nii turu kui ka finantsnäitajate osas.
Jah, kuid turumajandus ei ole must ning valge vaid kapitali kuhjumine ning monopolide tekkimine pärsib ning piirab üleüldist arengut ja selle vastu saabki mõningast abi häkkerite liikumine .
Copyleft toetub:
Jah, kuid turumajandus ei ole must ning valge vaid kapitali kuhjumine ning monopolide tekkimine pärsib ning piirab üleüldist arengut ja selle vastu saabki mõningast abi häkkerite liikumine .
Copyleft toetub:
- väga tugevatele nõuetele;
- tugevatele nõutele;
- nõrkadele nõuetel;
- puuduvatele nõutele.
Mõningased Copyleft jaotused ja näited:
- väga tugevatele nõuetele (AGPL) – näiteks MongoDP;
- tugevatele nõutele (NU GPL) – näiteks Windows ja Office ISO downloader;
- nõrkadele nõuetel (GNU LGPL) – näiteks 7Zip;
- puuduvatele nõutele (not copyleft) – The Apache.
Välja toomist
väärib ingliskeelne termin copyleft - ehk nõue tuletatud loomingu (jutukontekstis
tarkvara) edastamiseks. Tegemist on häkkerite algatusega (eesotsas Richard
Stallmaniga) kelle poolt loodi Vaba Tarkvara Fondi (ehk FSF) mis käsitles avavara,
ehk opencrouse levitamist vastu Copyleft nõudeid.
Milleks CopyLefti erinevad jaotused? Avavara võib
võtta kui kaheteraga mõõka, sest kui keegi kirjutab antud tingimustel Linuxi Kerneli
ning mõni ettevõte leiab selle, parandab seda ja võtab kommerts kasutusse siis
juhtub see mis juhtus BSD, kui sündis OS X või nii nagu teeb Microsoft,
kasutades GPL tarkvarade õnnestunud osi enda kommertstarkvaras. Tõsi, keegi ei
hakka kirjutama uut Linuxit, et vabaneda Linux GPL tingimustest, kuid samas
jääb alati nõiaring, kus kogukonna parimad lahendused keeratakse kommerts
pakenditesse ja algne arendaja jääb kõigist õigustest ilma.Siin tulevad mängu erinevad copylefti nõuded (nt. tugevast CopyLeft nõudest tulevalt kõigi
tuletatud tarkvara osade viimist ühe ja sama litsentsi all).
Kasutatud
kirjandus:
Muidu huvitav lugemine, ainult et marksismi ja materialismi ei saa kuidagi vastandada - marksism on läbini materialistlik maaimavaade. Ilmselt mõtlesite siiski ka siin kapitalismi.
VastaKustutaTeisalt: ehkki on olemas marksiste, kes pooldavad vaba tarkvara, ei ole need kaks seltskonda kuigivõrd kattuvad. Vaba tarkvara seltskond on pigem USA tüüpi libertaarlased (eriti Open Source'i seltskond), marksistidel on enamasti küljes paras kontrollimaania (eeskätt riigi kui institutsiooni poolt) ja sellega ei sobi vaba tarkvara lähenemine samuti kokku.