Otse põhisisu juurde

Nädal 15: Eetika ja IT

Eetika ja õigemini IT eetika.
Ehk siis eesmärgiga analüüsida mõne IT ettevõtte Eetikakoodeksit. Esmalt mõtlesin, et kirjutan EA Electronic Arts eetikakoodseksist. Tegemist on ühe  US mängulevitajaga kes on ka ühtlasi valitud kaks korda, aasta halvimaks ettevõtteks. Taaskord pälvis ma mu tähelepanu seoses Tähtesõjaga mängu ja filmiga. Nimelt olla ka seekord Disnay tulnud tal käsi väänama kuna rahaahnuses mikrotehingud olla isegi Disany filmile halba valgust visanud. Aga mida EA  lehelt ei leidnud, oli muidugi Eetika koodeks (Code of Ethics).

Mõned päevad tagasi tuli kära Apple suunas, kuna arvatavalt muutvat ta vanemad iPhone mudelid aeglasemaks, et  arvatavalt sundida kasutajaid mobiile uuemate mudelite vastu välja vahetama. Ametlik selgitus oli, et seda oli vaja teha kuna kasutajaid on vaja aidata. Põhjendus, ajas muutub akumahtuvus ning kuna akude vahetus on niivõrd keeruline tavakasutajate jaoks, vähendatakse mobiilseteseadmete protsessorivõimsust, et akud vastu peaksid. Kõrval efekt seade on aeglane.
Minu jaoks oli tegemist nn pealesurutud Battery saver-iga. Apple Fanboyd arvatavalt tänavad kummuli Apple tegu, kuid minu jaoks on tegemist pigem ebaeetilise teoga. Seega loobusin ka nende eetika koodeksi lugemisest.

Kuidagi O365 lugedes sattusin äärereklaami jälgides artiklile mis kirjeldas ühe järjekordse mängude looja Blizzard ebaeetilisest teost (mängude loojad ja levitajad jäävad kuidagi väga silma, sest tegemist on huvitava meelelahutusäriga mis on filminduse pjedestaalilt lükanud ja mis saab märksa paremini inimeste rahakottidesse ronida). Nimelt on tema maailma kuulsaime mäng World of Warcraft teadupärast kuumaksu põhine (nn teenus. Tahad mängida, maksa teenuse eest). Et aga olla kindel, et kasutajal ikkagi on teenuse eest tasutud ning, et ta ei kasuta kõrvalisi rakendusi mis aitaks sohki teha, paigaldab Blizzard oma rakenduse installeerimisega (võibolla senini) kasutaja arvutisse nuuskur tarkvara kes logistab ringi registrites ja skännib ka teisi kasutaja poolt kasutaja poolt kasutatavat tarkvara (ka. maili lugerit) ja vajadusel koostab ka masinloetava faili ning saadab Blizzardile. Kui see välja tuli suutis Blizzard oma tegevuse JOKK skeemiga ära põhjendada. Kas tegemist oli eetilise käitumisega kahtlen?

Nii siis pöörasin ma oma pilgu ühe IT seadmete tootja poole, ehk WesterdDigital. https://www.wdc.com/about-wd/governance/cobe.html

Kohe pean ära mainima, et ma muidugi ei tea mis luukered tal seoses SandDiskiga võivad kapis koliseda aga mulle on see tootja oma toodetega sümpatiseerinud juba alates eelmisest sajandist. Tema ettevõtte eetika on muljet avaldatavalt pikk ning ära on toodud kõik valdkonnad kus võiks ettevõte ning seal töötavad töötajad eetilised käituda  - kaasarvatud korruptsioon ning globaalne vaade. Minu jaoks huvitav avastus oli, et nad pakuvad Eetilist kuumaliini, kuhu saavad helistada kõik kes tunnevad, et WD on ületanud eetilised piirid.
Jah ma lugesin ta läbi ning pean tõdema, et paberil on kõik korras. Aga tulles minu kirjutise esimese osa juurde, tekib tahes tahtmata küsimus kellele see? Kas samuti, nagu ettevõtte missioon, väärtused ja visioon, kus mõnes ettevõttes ei tea tegevjuhtki seda? Et tegemist on pööblile mõeldud ettekirjutisega mis aitab korrale kutsuda või vabaneda kui selle jaoks peaks vajadus tekkima (nagu tihi kasutatakse sisekorraeeskirju jms reeglistikku)? Reaalsus on aga see, et omad omasid ei murra, kõik kes jääb karjast välja on söödav ning nagu vabamüürlaste loosung ütleb Vahendeid valimata eesmärgi suunas.

Eetiline ettekirjutis on nagu jõuluaeg kus melanhoolselt headusse uskuda. Siiski peaks pärast jõule tõdema, et enesepettusega tegeleb see, kes kavatseb indiviidi reeglitega, gruppi mõjutama hakata.

Meie oleme oma eetikat hinnanud ettevõttes läbi eetiliste käitumisnormide. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 5: Netikett, ehk võrgusuhtlemise kümne käsu, üheksas käsk „Ära kuritarvita oma võimu“

Virginia Shea toob oma raamatus "Netiquette" välja kümme käsku. Käskude eesmärk on soovituste jagamine, kuidas peaks inimesed internetis käituma, et keskkond oleks kõigile nauditav. Neid käsku või õigemini reegleid lugedes on enamus nendest enesest mõistetavad. Miks? Sest enamiks on neist „minu enda teha“. Kõige mõtlevama panevamad nendest on minu jaoks siiski „ Austa teiste inimeste privaatsust“ ning „Ära kuritarvita oma võimu“. Selle viimase osas ma jäin siiski mõtisklema, kuna see on ka tugevalt seotud teise inimese ning teiste privaatsuste austamisega. Uueks majandusteguriks peetakse infot ja üsna põhjendatult, sest kui vanasti tehti konkreetselt midagi reaalset, ehk „tükki“ siis tänaseks tehakse ka, kuid selleks on info. Kes omab infot, omab materiaalset väärtust ja tegelikkuses ka otsest või kaudset võimu inimese üle (nt. manipulatsiooni tasandil). Et aga infot saada on sellel vaja esmalt ligi pääseda. Üha rohkem populaarsust võidavad pilveteenused ja see on

Nädal 6: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Intellektuaalse omanduse pahupooleks võiks pidada siis Piraatlust. Kuna minu kokkupuude arvutiga algab 90ndate keskelt siis võiksin seda ajastut vohava piraatluse tõttu pidada ka „Kadakaturu ja Rauasauna ajastuks“ kus põhimõtteliselt kõik oli „vaba“. Vabadus sai alguse peamiselt Poola ja Venemaa turult, mida omakorda kodus reprodutseeriti kassettide,- plaatide, diskettide ning tindiprinteri abil (etikette tulid ka ju teha).  Kas ma sellist toonast käitumist õigustan või laidan!? Tegelikult ei kumbagi, sest piraatlusele kui sellisele ei mõelnud sellel ajal keegi – pigem peeti suuremaks probleemiks, et kuidas saada käima tarkvara ilma originaalplaadita. Võiksin pigem öelda, et ühiskond ei olnud küps sellist seisukohta võtma. Aga millised on siis minu mõtted tänaseks? Ma usun, et toonane perioodi oli Eestile vajalik, sest aitas arendada laiasilmaringi ja võimaldas tarkvaraga saada mingeidki kokkupuuteid. Tarkvara oli kallis ning ei esinenud sellist asja nagu „prooviversioon“ (kuigi