Nädal 7: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft – häkkerite vaheline avalik kord

Häkkerite liikumine on omamoodi poliitiline liikumine kommertstarkvara vastu ning mida võiks pidada 90ndande keskel üks põhilisemaid Microsofti vastaseks liikumiseks (oli ju Microsoft 90ndatel üks suuremaid monopoolses seisuses kommertstarkvara arendaja ning levitaja). Selline vastandumine kätkeb endast suuremas plaanis nii sotsiaal-anarhistlike printsiipe, kui ka kõrgtehnoloogilist liberalisdmi. Häkkerlikust võiks pidada vabaprogrammeerimist mis jääb väljaspoole klassikalise ettevõtluse mõttelaadi ja kus häkkerlus ei olnud suunatud rahateenimisele vaid pigem erinevatele toetusvormidele (samas võiks laiemalt mõeldes väita, et toetused saavad teoks ainult läbi kapitalismis kasvava materiaalse ülejäägi).

Teine huvitav nüanss häkkerluse levikuga on asjaolu, et kõige rohkem avavara (OpenSourse) ideoloogiagast on seotud demograafilaselt Põhja Euroopaga ning kõige leigemalt suhtub sellisesse liikumise US. Paradoksaalselt on ka Inglismaa  vähem seotud avavara liikumisega ja seda vaatamata sellele, et programmeerimis ringkonnades kasutatavaks keeleks on just ingliskeel.

Raamatus „Open Source Technology and Policy“ väidetakse, et Ameerika Ühendriikides tingib elanikkonna tagasihoidliku kaasamise vabatarkvara arendusse (suhteliselt mitte absoluutarvudes) seotus ühiskonna enda suhtumisega. Sest sealsele ühiskonna ei ole see lihtsalt arusaadav. Miks? Sest maailmas ühe rikkaima riigina ei leia nad „kinkimist“ ühiskonnas väga populaarse nähtusena. Siiski on selline järeldus vale, sest ei võta arvesse rikkuse jagunemist riigis tervikuna. Vastupidine uuring väidab olevat hoopis seostust üldiste hoolekandesüsteemide ja mitteäriliste projektidega. Seepärast on häkkerite liikumine poliitilises mõttes teisejärguline. Vabatarkvara kogukonna õitseng on rikkuse ümberjagamisega laiemalt seotud ja seda ka poliitilisse kontekstis

Kas sellega seonduvalt saaks öelda, et autorikaitse, ehk CopyRight on saatanast? Ei, kuna  siis ma peaksin ka tunnistama, et terve kapitalism on saatanast. Mille järel ma peaksin ka pakkuma midagi alternatiivina ja kes teab - võibolla ka propageerima Marksismi. Seda ma ei tee, sest materialism on osutunud tänaseks toimivaks nähtuseks, et kirjeldada tootmisjõude mis omakorda tagab meie ühiskonna arengu. Kuid tahes,- või tihestamata tähendab kapitalism, et erasektorile on määratud pidev areng, et säilitada "tõhusus". Seda öeldes tähendab see ühelt poolt enda toote kaitsmist läbi autorikaitse ning teisalt lühemate tarkvarade elutsüklit, et hoida ettevõtet jätkuvalt tipptasemel nii turu kui ka finantsnäitajate osas.
Jah, kuid turumajandus ei ole must ning valge vaid kapitali kuhjumine ning monopolide tekkimine pärsib ning piirab üleüldist arengut ja selle vastu saabki mõningast abi häkkerite liikumine .

Copyleft toetub:

•        väga tugevatele nõuetele;

•        tugevatele nõutele;

•        nõrkadele nõuetel;

•        puuduvatele nõutele.

Seda omakorda saaks pidada ettevõtete piraatluse vastu võitlemise strateegiaks, kus tunnustatakse konkreetsete kogukondade omandiõigusi. Litsentseerimisel üks osa toetuks varaliste reeglitele ja teine ​​osa kommuunireeglitele. Näiteks avatud lähtekoodiga litsentsid, mis annavad õiguse koodi avalikult kasutada ja samal ajal reguleerivad kasutajate kaasamist, kehtestatakse "reguleeritud ühisosas".

Mõningased Copyleft jaotused ja näited:

•       väga tugevatele nõuetele (AGPL) – näiteks MongoDP;

•        tugevatele nõutele (NU GPL) – näiteks Windows ja Office ISO downloader;

•        nõrkadele nõuetel (GNU LGPL) – näiteks 7Zip;

•        puuduvatele nõutele (not copyleft) – The Apache.

Välja toomist väärib ingliskeelne termin copyleft - ehk nõue tuletatud loomingu (jutukontekstis tarkvara) edastamiseks. Tegemist on häkkerite algatusega (eesotsas Richard Stallmaniga) kelle poolt loodi Vaba Tarkvara Fondi (ehk FSF) mis käsitles avavara, ehk opencrouse levitamist vastu Copyleft nõudeid.

Milleks CopyLefti erinevad jaotused? Avavara võib võtta kui kaheteraga mõõka, sest kui keegi kirjutab antud tingimustel Linuxi Kerneli ning mõni ettevõte leiab selle, parandab seda ja võtab kommerts kasutusse siis juhtub see mis juhtus BSD, kui sündis OS X või nii nagu teeb Microsoft, kasutades GPL tarkvarade õnnestunud osi enda kommertstarkvaras. Tõsi, keegi ei hakka kirjutama uut Linuxit, et vabaneda Linux GPL tingimustest, kuid samas jääb alati nõiaring, kus kogukonna parimad lahendused keeratakse kommerts pakenditesse ja algne arendaja jääb kõigist õigustest ilma.Siin tulevad mängu erinevad copylefti nõuded (nt. tugevast CopyLeft nõudest tulevalt kõigi tuletatud tarkvara osade viimist ühe ja sama litsentsi all).

Kasutatud kirjandus:

https://www.apple.com/opensource/

http://firstmonday.org/article/view/938/860

https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman

https://www.gnu.org/philosophy/rms-hack.html

https://news.ycombinator.com/item?id=3872060