OneNote, läbimõeldud kasutajaliidesega isiklik märkmik.
Tekkis mul üks vahe
probleem, nimelt vajasin midagi mis aitab mul oma kirjutistest korda hoida.
Vot just, nii
alustangi seekordset juttu! Siiski onmul ka kohe hea uudis - ma leidsin selle.
Mul oli vaja
mugavat märkmiku ning arvati, et vihk näpus pidin ma liiga „vanakool“ olema.
Seega ringi Googeldades leidisn ma kaks vastandit - OneNote VS EverNote
Mina valisin
nendest kahest Microsoft OneNote ning EI kahetse, sest tegemist on ühe üle
prahi tootega ja mis sellest, et Microsofti omaga.
Nende
kasutusmugavus tuleneb disainist, äratundmisrõõmust ja kohandamisest. Kuna
hetkel peab võrdluses olema veebipõhine lahendus siis toon näited veebipõhises
OneNote´st (kuigi on olemas sellest tootest ka Desktop ja Äpp versioon).
Iga Microsoft konto
alla saab luua eraldi märkimiku või märkud (onmicrosoft/Outlook) ning kõiki
märkmike avada ühe konto alt. Mugavus tuleb jälle eraldatusest, näiteks
isiklikud asjad. Töö juures saab töö konto alt oma isikliku märkmiku lugeda ja peaks
töölt mingil põhjusel ära minema, tuleb märkmik lihtsalt kinni panna ja kõik
(samuti on väga lihtsaks tehtud märkmike lehtede ülekandmine ühest märkmikust
teise (Umbes nagu, rebid välja ja köidad teise märkmiku spiraalköitjasse).
Peale selle kui
oled omale märkmiku loonud või avanud, leiad kohe tuttavad registraatorid, ehk
värvilised vahelehed. Vahelehti saad kasutada kui valdkondade eraldistena.
Sinna alla omakorda
tekivad lehed mida saab grupeerida (päris märkmike rebides lehtedelt ääri ära).
Kui kellegi jääb päris märkimikust midagi puudu saab lehti ka joonida,
ruudustada, joondada jms.
Kui desktop
versiooni saab käepärasemalt märkmiku ülesehitust seadistada, meenutab ka
veebiversioon „päris“ märkmiku.
Lisaks sellele on
muidugi elektroonilise märkmikul omadusi mida päris märkmikul ei ole. Lisades
märksõnu või „tage“ saab neil hiljem läbi otsingu välja kutsuda.
Kuna Microsoft peab
oma toodet kuidagi ka teise perekonnatoodetega siduma saab näiteks märkmikusse
teha ülesandeid ja neid sünkroniseerida Outlooki „taskide“ alla
kalendervaatese. Samuti saab teha otse Onenotes Exceli tabeleid, lehti välja jagada
teiste kasutajatega ja kaitstes neid näiteks parooliga. Mis oli minu jaoks
viimase aja avastus oli manustamine. Lisades lehele mõne Wordi, Powerpoint või Exceli
faili, saab seda otse Onenotes avada ja märkusi juurde teha. Kui muudatustega
fail salvesada, salvestub ta otse OneNote manuses mis tähendab, et eraldi ümber
salvestada või manustada ei ole vaja. Ja muidugi kirss-tordil on veebilehitsejatele
mõeldud Onenote pistikprogrammid mis lubavad huvitavad artiklid kas linki või
ariklina otse Onenote salvestada ja mida saab vajadusel offlines lugeda või
siis uuest veeblehele tagasi pöörduda. Pean ka seda omadust tõsiselt kasulikus,
sest mis olid mu tänased lahendused? Näiteks hoitsin vahelehti „Chrome“ nimelises
veebilehtisejas lahti mis tähends 25 -30% CPU kasutamise kasvu ja tohutult
kiiret sülearvuti aku tühjenemist või kogusin neid kusagile veebilehtiseja
järjehoidja alla mis kahjuks üsna pea muutus kontrollimatult suureks ja
korrapäratuks.
Kindlasti ei ole
OneNote kõigile. Lihtsalt peab olema vajadus seda kasutama hakata, muidu on ta
lihtsalt üks „tahvel“ ja kindlasti ei ole ta parem kui EverNote, sest ka
EverNotel on mõningased eelised mida OneNotel ei ole ning vastupidi.
Soovitus, kui
kasutad Microsoft Office tooteid, siis kasta läbivalt kõiki Office tooteid.
Lahendused ja kasutajaliidesed muutuvad ajas käepäraseks.
Eritikehvad kasuajaliidesed.
Siia alla võiksin
ma muidugi lisada ÕIS2 aga arvan, et sellest vist kirjutavad kõik. Ma olen
kindel, et ÕIS2 näol on tegemist ülikeerulise süsteemiga. Muidugi MINA ei teeks
seda paremini valmis, kuid mis ma teisiti teeks, oleks suhtlus kasutajatega ja
nende kuulamine. Kahjuks paistab, et projekti eraldati raha ja aega mis said
kiiresti läbi ja nii ta läks…
Samuti võiksin ma
kirjutada Google Kalendrist, eriti kutsete saatmise osast. Kuna arusaadaval
põhjusel ei ole ma viimasel ajal seda kasutanud kardan, et minu mälestused
võivad olla „iganenud“ ja nii mõnedki asjad võivad olla tänaseks paranenud.
Samuti ma võikins
kirjutada eest.ee, ehk tohutust portaalis kus ringi sumades ei leia tegelikult
mitte midagi ülesse aga see oleks kahjuks väga isiklikust vaatevinklist.
Viimane täiesti
harjumatu kogemus oli Opera arendajate poolt loodud veebilehitseja „Vivaldi“.
Vivaldi on nii ümber tehtud, et seda klassikalisel ei oskagi enam kasutada.
Aadressi saab küll ära kirjutatud aga… siis avastad ühtäkki, et tuhatmiljon
vahelehte on kusagil all töötamas ja need mida sa soovisid säilitada, neid ei
leia enam kusagilt ülesse. Aga ka see oleks minu probleem, kes ei ole viitsinud
endale uut tööriista selgeks teha ja on kasutajaid kes on sellest tootes
tõsiselt eufoorias.
Seega alustan
teistpidi, ehk asjadest mis mind häirivad.
- Eesti portaalides häirivad mind akadeemikute abistavad seletused. Kellele sellised seletused on? Igatahes mitte mulle, sest kasutatav sõnavara on kohati nii ulmeline, et pool tekstist sa peaks enda jaoks Googeldama arusaadavaks või lähenema ikkagi klassikalises stiilis „Kliki ja avasta“.
- Tohutult palju erinevaid menüüde komponente mida tihti tõmmatakse ühele lehele kokku läbi „API“ võtmete, kusagilt portaalist. Tulemuseks on tohutult aegalane leht mis loeb ja loeb. Isegi kui sa mingit menüüd juba näed ei saaks sa seda ikkagi kasutada, sest avades menüü on ta vahepeal suutnud alla laadida uue mooduli, teinud lehele „värskenduse“ ja sinu poolt klikikitud menüü on taaskord kinni.
- Lehed mis toetavad sisenemiseks ID-Kaarti. ID-kaart, meie uskumatu revolutsioon sobib tänaseks minu jaoks ainult dokumentide allkirjastamiseks aga mitte kusagile sisenemiseks. Tavaline jada on järgmine. Kas sul on veebilehtisejale uuendus tehtud? On sul DigiDocile uuendus tehtud? On sul pistikprogrammid jätkuvalt lubatud? Oled sa eelmise sessiooni järgselt veebilehitseja sulgenud? Saad sa üldse domeeni arvutis mingeid uuendusi teha? Oled sa ikka „Incognito“ režiimis? Kas sul on serdid uuendatud? Kas mõne uuenduste järgi, tarkvarad ikka tunnevad su ID kaardi ära? Kas operatsioonisüsteemi uuendamise tagajärjel tuntakse sinu sisemist kaardilugejat ära? Ühesõnaga kohutav! Õnneks saab portaali sisse mobiilse IDga.
- Font mis on häirivalt väikene. Mida tihedamaks lähevad ekraanid seda hullemini loetavaks muutuvad fondid, eriti kui neil on tasutavärv.
- Ja loomulikult teksti, tohutute paanid.
Nii jõuan ma ikkagi
mõne kooli siseportaalini või MTA algusaegade leheni.
Seega kokkuvõttes
võiks öelda, et portaalide mugavus sõltub komponentidest mis moodi nad kokku
pandud on. Revolutsioonilisi lahendusi on vähe, lihtsalt viis kuidagi midagi
kusagile alla peidetakse muudab kasutusmugavuse väga ebameeldivaks.
Viited:
Kommentaarid
Postita kommentaar