Otse põhisisu juurde

Nädal 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Seekord on teemat keeruline kirjutada – või teeme pealkiri on natukene keeruline lahti mõtestada. 
Võiks ju kirjutada IT-Juht ja Steve Jobs või Bill Gates aga nemad on pigem ettevõttejuhid ning ei nad ei ole tänases mõistes IT-Juhid. Pigem soovitatakse tänases ettevõtluses IT-Juhti ja Tegevjuhti hoida lahus või… siis osta IT-juhti nn teenusena ettevõttesse sisse. Kuid, kui IT-Juhtidest rääkida siis tõesti mõnda tean ja mõnda olen „näinud“ AGA kas neid siinses blogis välja tuua… Võiks, kuid nad ei ole kindlasti üldsusele tuntud. 

Seega jah, tõsiselt raske teemas püsida. 
Ivo Suursoo on kindlasti tänaseks üks mitmel rindel tegevaid juhte, olles tegev nii Max123, Columbuses kui ka ITL presidendina. Aga ka tema ei ole IT-juht nende ettevõtetes. 
Teiseks näiteks või tuua Eesti endist Microsofti juhti, kelle juhtimise oskustest ma ei oska kaasa rääkida, kuid mõistsin, tema tunni ajalise jutuajamise käigus, et mida suurem on positsioon seda ettevaatlikumalt pead sa kasutama sõnu ning ka jagama lubadusi.

Kuid minu nägemuse kohaselt peaks olema heal IT juhil vähemalt järgmised omadused:
IT on muutuv, seega hea IT-juhi peaks suutma inimesteni tuua igavest muutust nii, et inimesed tuleksid muutustega kaasa ja ei oleks krampis, ehk heade „communicator“ omadustega. 
Tal peab olema piisavalt julgust, et seista juhtkonnas oma õiguste eest nii eelarvet kaitstes, kui ka riskidele tähelepanu juhtides, ehk heade „leader“ omadustega. 
IT-juhile arvatavalt alluvad mitmed IT osakonnad peab ta suutma viia neisse innovaatilisust „change agent“.

Seega, olles kokku puutunud kohtumistel IT-juhtidega ei tea ma nende köögipoolt aga olles ise köögipoolel ei tea ma nende väljapoole paistvat „nägu“. 

Kuid IT ettevõtete juhtidest tooksin kindlast väljaspoole väga usutavana paistvat Google CEOd Larry Page ning Virginy asutaja ja CEOd Richard Bransoni. 
Muidugi ma ei tea ka näiteks milline on Richard Branson juhina, kuid ma olen tema esinemisi, ülesse astumisi ning ka autobiograafilist raamatut „Losing My Virginity“ lugenud. Raamat näitab tohutut tööd oma brändi loomise kallal ning keerulisi otsuseid mis sunnivad ohverdama ühte ettevõtmist, et säästa teine. Esinemised on aga karismaatilised ning mentorlusest õhkuvad. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 5: Netikett, ehk võrgusuhtlemise kümne käsu, üheksas käsk „Ära kuritarvita oma võimu“

Virginia Shea toob oma raamatus "Netiquette" välja kümme käsku. Käskude eesmärk on soovituste jagamine, kuidas peaks inimesed internetis käituma, et keskkond oleks kõigile nauditav. Neid käsku või õigemini reegleid lugedes on enamus nendest enesest mõistetavad. Miks? Sest enamiks on neist „minu enda teha“. Kõige mõtlevama panevamad nendest on minu jaoks siiski „ Austa teiste inimeste privaatsust“ ning „Ära kuritarvita oma võimu“. Selle viimase osas ma jäin siiski mõtisklema, kuna see on ka tugevalt seotud teise inimese ning teiste privaatsuste austamisega. Uueks majandusteguriks peetakse infot ja üsna põhjendatult, sest kui vanasti tehti konkreetselt midagi reaalset, ehk „tükki“ siis tänaseks tehakse ka, kuid selleks on info. Kes omab infot, omab materiaalset väärtust ja tegelikkuses ka otsest või kaudset võimu inimese üle (nt. manipulatsiooni tasandil). Et aga infot saada on sellel vaja esmalt ligi pääseda. Üha rohkem populaarsust võidavad pilveteenused ja see on

Nädal 6: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Intellektuaalse omanduse pahupooleks võiks pidada siis Piraatlust. Kuna minu kokkupuude arvutiga algab 90ndate keskelt siis võiksin seda ajastut vohava piraatluse tõttu pidada ka „Kadakaturu ja Rauasauna ajastuks“ kus põhimõtteliselt kõik oli „vaba“. Vabadus sai alguse peamiselt Poola ja Venemaa turult, mida omakorda kodus reprodutseeriti kassettide,- plaatide, diskettide ning tindiprinteri abil (etikette tulid ka ju teha).  Kas ma sellist toonast käitumist õigustan või laidan!? Tegelikult ei kumbagi, sest piraatlusele kui sellisele ei mõelnud sellel ajal keegi – pigem peeti suuremaks probleemiks, et kuidas saada käima tarkvara ilma originaalplaadita. Võiksin pigem öelda, et ühiskond ei olnud küps sellist seisukohta võtma. Aga millised on siis minu mõtted tänaseks? Ma usun, et toonane perioodi oli Eestile vajalik, sest aitas arendada laiasilmaringi ja võimaldas tarkvaraga saada mingeidki kokkupuuteid. Tarkvara oli kallis ning ei esinenud sellist asja nagu „prooviversioon“ (kuigi

Nädal 15: Eetika ja IT

Eetika ja õ igemini IT eetika. Ehk siis eesm ä rgiga anal üü sida m õ ne IT ettev õ tte Eetikakoodeksit. Esmalt m õ tlesin, et kirjutan EA – Electronic Arts eetikakoodseksist. Tegemist on ü he  US m ä ngulevitajaga kes on ka ü htlasi valitud kaks korda, aasta halvimaks ettev õ tteks. Taaskord p ä lvis ma mu t ä helepanu seoses T ä htes õ jaga m ä ngu ja filmiga. Nimelt olla ka seekord Disnay tulnud tal k ä si v ää nama kuna rahaahnuses mikrotehingud olla isegi Disany filmile halba valgust visanud. Aga mida EA  lehelt ei leidnud, oli muidugi Eetika koodeks (Code of Ethics). M õ ned p ä evad tagasi tuli k ä ra Apple suunas, kuna arvatavalt muutvat ta vanemad iPhone mudelid aeglasemaks, et  arvatavalt sundida kasutajaid mobiile uuemate mudelite vastu v ä lja vahetama. „ Ametlik “ selgitus oli, et seda oli vaja teha kuna kasutajaid on vaja aidata. P õ hjendus, ajas muutub akumahtuvus ning kuna akude vahetus on niiv õ rd keeruline tavakasutajate jaoks, v ä hendatakse mobiilsetesead