Otse põhisisu juurde

Nädal 8: IT proff...?

Mis on IT Proff? Kas profid peavad olema spetsialiseerunud või saavad nad olla ka pehmete teadmiste ning oskuste esindajad? Kas mina olen IT proff?

Ausalt öelda ei oskagi lühidalt sellele vastata, sest ka minu poole on pöördutud kui professionaali poole ning… ka kui täieliku võhiku. Oleneb arvatavasti ootustest ning vaatenurgast! Seega, tänases maailmas ma ei julgeks enam olla spetsialiseerunud proff, vaid pigem laiasilmaringiga „konsultant“.
Miks siis selline taandareng? Olen kohtunud väga tugevate tegijatega ning olen kohtunud inimestega kelle teadmistest olen pidanud pettuma, sest nad müüsid ennast mulle liiga hästi maha ning tekitasid ülearuseid ootuseid. Ja seetõttu ülivõrdelisuses võib tekitada pigem asjatuid ootusi millele järgneb pettumus.

Olla mingil alal hea, tähendab, et sind teatakse läbi sinu tegemiste. Kas ka kutsetunnistused või sertifikaadid on olulised? Jah, sest nad näitavad inimese teatavat distsiplineeritust, huvi teadmiste arendamise vastu ning tõesti, ka mingit teadmiste taset. Peale selle on minu jaoks eelloeteludele nn profi tunnused JULGUS ning KAALUTLETUD RISK. Sa võid olla kui hea resümeega tahes, kuid kui sa kardad oma teadmisi rakendada või ootad, et keegi sind „talutaks“ siis ei ole teadmistest mingit kasu. Julgus tuleb praktikast, praktikaga tulevad teadmised ning sertifikaat selle tunnustamiseks näitab ka võimalikult laia ülesandes kasutatava lahenduskäigu võimekust.   

Tänapäeval mängivad ka väga suurt rolli nn „pehmed“ oskused. Kuid, kuidas siis sellisel alal saada professionaalsust? Kas need on müügimeeste ja teoreetikute oskused, ehk selliste inimeste oskused, kes ise ei ole kunagi midagi reaalset valmis teinud võis kes siis lihtsalt targutavad asjadest millest neil puudub reaalne arusaam. Minu hinnangul on tegemist aga kõige keerukama professionaalsusega, kus ei saa jääda loorberitele puhkama vaid peab koguaeg oma teadmisi täiustama, arendama ja praktiseerima. Ehk konsultandid, projektijuhid, tiimijuhid jms.  Samuti muudavad „pehmed“ oskused keeruliseks tõsiasi, et prof ei saa olla spetsialiseerunud ainult mõnele kitsale alale vaid ta peab teadma oma alale eelnevat ja ka järgnevat. Pigem võiksin väita, et tänane tõeline spetsialist peab samuti oskama nii müüa kui ka teadma elementaarseid majandusalaseid teadmisi ja viisakust.

Kas professionaalsust on kaugelt märgata ja ära tunda? Eestis võiks tegelikult öelda, et nii ja naa. Nimelt, meil on väga palju üksiküritajaid kelle eelnevat käekäiku on suhteliselt raske esmakohtumise ennustada, kuid seevastu on meie Eesti nii väike ja inimesi nii vähe, et tihti käivad spetsilistid oskused mitu sammu eespool. Ise olen tihti mõelnud, et kuidas mõned noored „Cowboyd“ kes ratsa rikkaks tahavad saada riskivad nii aldilt oma „mina pildiga“. Teisalt aga tuleb mulle ka meelde ütlus „Inimesi mälu on üürike“. Seega võiks öelda. Kui liba-prof ikka mõne tõsise jamaga hakkama on saanud teavad kõik, et ta on jamaga hakkama saanud ja kedagi ei huvita mis see jama täpselt endast kujutas.

Ja mis veel peamisem – igal heal oma ala profil on telefonis mitu profi kellele ta võib toetuda. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 5: Netikett, ehk võrgusuhtlemise kümne käsu, üheksas käsk „Ära kuritarvita oma võimu“

Virginia Shea toob oma raamatus "Netiquette" välja kümme käsku. Käskude eesmärk on soovituste jagamine, kuidas peaks inimesed internetis käituma, et keskkond oleks kõigile nauditav. Neid käsku või õigemini reegleid lugedes on enamus nendest enesest mõistetavad. Miks? Sest enamiks on neist „minu enda teha“. Kõige mõtlevama panevamad nendest on minu jaoks siiski „ Austa teiste inimeste privaatsust“ ning „Ära kuritarvita oma võimu“. Selle viimase osas ma jäin siiski mõtisklema, kuna see on ka tugevalt seotud teise inimese ning teiste privaatsuste austamisega. Uueks majandusteguriks peetakse infot ja üsna põhjendatult, sest kui vanasti tehti konkreetselt midagi reaalset, ehk „tükki“ siis tänaseks tehakse ka, kuid selleks on info. Kes omab infot, omab materiaalset väärtust ja tegelikkuses ka otsest või kaudset võimu inimese üle (nt. manipulatsiooni tasandil). Et aga infot saada on sellel vaja esmalt ligi pääseda. Üha rohkem populaarsust võidavad pilveteenused ja see on

Nädal 6: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Intellektuaalse omanduse pahupooleks võiks pidada siis Piraatlust. Kuna minu kokkupuude arvutiga algab 90ndate keskelt siis võiksin seda ajastut vohava piraatluse tõttu pidada ka „Kadakaturu ja Rauasauna ajastuks“ kus põhimõtteliselt kõik oli „vaba“. Vabadus sai alguse peamiselt Poola ja Venemaa turult, mida omakorda kodus reprodutseeriti kassettide,- plaatide, diskettide ning tindiprinteri abil (etikette tulid ka ju teha).  Kas ma sellist toonast käitumist õigustan või laidan!? Tegelikult ei kumbagi, sest piraatlusele kui sellisele ei mõelnud sellel ajal keegi – pigem peeti suuremaks probleemiks, et kuidas saada käima tarkvara ilma originaalplaadita. Võiksin pigem öelda, et ühiskond ei olnud küps sellist seisukohta võtma. Aga millised on siis minu mõtted tänaseks? Ma usun, et toonane perioodi oli Eestile vajalik, sest aitas arendada laiasilmaringi ja võimaldas tarkvaraga saada mingeidki kokkupuuteid. Tarkvara oli kallis ning ei esinenud sellist asja nagu „prooviversioon“ (kuigi

Nädal 15: Eetika ja IT

Eetika ja õ igemini IT eetika. Ehk siis eesm ä rgiga anal üü sida m õ ne IT ettev õ tte Eetikakoodeksit. Esmalt m õ tlesin, et kirjutan EA – Electronic Arts eetikakoodseksist. Tegemist on ü he  US m ä ngulevitajaga kes on ka ü htlasi valitud kaks korda, aasta halvimaks ettev õ tteks. Taaskord p ä lvis ma mu t ä helepanu seoses T ä htes õ jaga m ä ngu ja filmiga. Nimelt olla ka seekord Disnay tulnud tal k ä si v ää nama kuna rahaahnuses mikrotehingud olla isegi Disany filmile halba valgust visanud. Aga mida EA  lehelt ei leidnud, oli muidugi Eetika koodeks (Code of Ethics). M õ ned p ä evad tagasi tuli k ä ra Apple suunas, kuna arvatavalt muutvat ta vanemad iPhone mudelid aeglasemaks, et  arvatavalt sundida kasutajaid mobiile uuemate mudelite vastu v ä lja vahetama. „ Ametlik “ selgitus oli, et seda oli vaja teha kuna kasutajaid on vaja aidata. P õ hjendus, ajas muutub akumahtuvus ning kuna akude vahetus on niiv õ rd keeruline tavakasutajate jaoks, v ä hendatakse mobiilsetesead