Täna lugesin Eric S. Raymond artiklit kuidas saada
häkkeriks. Selline imelik tagasivaate tunne tekkis. Näiteks minu esimene
kohtumine Red Hat Linuxiga mis oli must
käsu viip ning kuidas ma vanema sõbra käest kuulsin erinevaid õpetussõnu
mis see on, kuidas sellega tegutseda ja kuidas seda installeerida (90ndate
keskel tuli Linuxile kõik käsitsi külge panna ja ka siis ei töötanud ta tänu
driverite puudumisele päris nii nagu oleks pidanud). Jah, see oli see aeg kui
sai muusikat tehtud covoxiga (lühidalt, LPT poti käiva hõbepaberisse mätsitud
trükiplaadiga mis oli kuidagi kellegi ajakirja järgi kokku „tinutatud“ ja mis
tegi sellist „soundi“, et anna aga olla). 4MB mälu oli üle kvartali nägemus
ning mänge sai mängitud 5 CD pealt, neid üksteise järele vahetades.
Toonased mehepojad jagunesid kahte gruppi, kas arvuti või
auto hullud. Kahjuks siis ma aga eraldusin sellest pundist, sest ei saanud
sinna kooli sisse kuhu teised said. Olude või ime sunnil jõudsin ma ringiga
ikkagi IT juurde tagasi aga kahjuks (või siis õnneks) mitte sellisena, nagu
oleks võibolla selles pundis arenedes jõudnud.
Raymondi artiklit lugedes jäi mul siiski tunne, et Häkerluse
näol on tegemist mingi “klubiga“. Nagu ülikooli SELTS. On grupp, on austust ja
on mingit dogmad, reeglid ning hierarhia. Tippu viib staažikas kogemus ja tugev
töö.
Olen vägagi nõus, et nad (ehk häkkerid) on andnud kõvasti
ühiskonnale – vaieldamatult. Kuid nad on jäänud väikeseks rakuks tänu oma
isolatsioonile. Nad tegelevad hobiga ning nad on nõus jagama oma hobi teiste
oma tasemelistega. Teadmiste andmine „järelkasvule“ selle peale nad eriti
mõtle. Seda näitab ka paljude häkkerite suhtelist keeruline FAQ või KKK (siiski
mitte üli üldistavalt).
Siiski ühte ma mõistsin miks Linux on arvutivõrkude maailmas
niivõrd edukas aga samas ma jälle ei mõista seda Microsofti viha.
Hakkasin ennast nendega võrdlema – õigemini suhtumist. Nende
Linuxi maailma suhtumine on nagu minu, ehk Windowsi maailma suhtumine iOS. Võibolla
ainult, et selle vahega, et ma ei viha iOS-i. Minu jaoks on tegemist liiga
isoleeritud maailmaga (s.t. enne Google ja kogu seda vabavaralisust mis
arvutivõrkudest tuli). Sul on iOS-is platvorm ning mõningad tarkvarad mis
üliedukat jooksevad, kuid mis on suletud ning… kõike mida sa kasutad, selle
eest sa pead maksma.
Seega mulle meeldis Windows rohkem – on jah ebastabiilne,
kuid selle eest saan ma uurida katsetada ning ma tunnen vabadust. Ning… ma ei
saa midagi teha, et Microsoft Office on tänakse lihtsalt üks üleprahi toode (ja
vaatamata kõigile oma exploitidele)! Seega, võib järeldada, et Hakkeritest
Linuxi kasutajad tunnevad ennast Microsofti maailmas samamoodi – raamidesse surutud.
Siiski ei näe ma, et see oleks piisav põhjus selliseks üleolekuks...
Olen ka „tarkade“
klubisse proovinud trügida (õppinud omal käel ühte-koma-teist) ja tundnud
tugevat põlgust kui julgesin midagi algaja tasemel küsida. Kahjuks jäin tunne,
arene või „sure välja“.
Ka Eric S. Raymond artiklit lugedes tundsin ma samasugust suhtumist. Jah ma saan aru, et tarku ja üliandekaid on vähe ning ei tohiks koormata „dump useritga“. Aga siiski olen ma ikkagi seda meelt, et kui nad tahavad säilitada ühtsust ning arendada oma arusaama, peaksid nad Microsoftilt midagi õppima! Näiteks alustuseks, et „Massil on jõu“, et seda massi saavutada peab olema ülitugev üldsuse huvi (just neid lolle kasutajaid) keda peaks aga „keegi“ toetama. Toetus ei tähenda musta ekraani ja olematut tuge või "jumalteabmishariduselemõeldud" dokumentatisooni!
Ka Eric S. Raymond artiklit lugedes tundsin ma samasugust suhtumist. Jah ma saan aru, et tarku ja üliandekaid on vähe ning ei tohiks koormata „dump useritga“. Aga siiski olen ma ikkagi seda meelt, et kui nad tahavad säilitada ühtsust ning arendada oma arusaama, peaksid nad Microsoftilt midagi õppima! Näiteks alustuseks, et „Massil on jõu“, et seda massi saavutada peab olema ülitugev üldsuse huvi (just neid lolle kasutajaid) keda peaks aga „keegi“ toetama. Toetus ei tähenda musta ekraani ja olematut tuge või "jumalteabmishariduselemõeldud" dokumentatisooni!
Või siis see ei olegi eesmärk – eesmärk on eristuda!? Aga
see ei toeta kuidagi peamist eesmärki, saavutada vabakultuuri liikumine.
Kommentaarid
Postita kommentaar