Otse põhisisu juurde

Nädal 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Täna lugesin Eric S. Raymond artiklit kuidas saada häkkeriks. Selline imelik tagasivaate tunne tekkis. Näiteks minu esimene kohtumine Red Hat Linuxiga mis oli must  käsu viip ning kuidas ma vanema sõbra käest kuulsin erinevaid õpetussõnu mis see on, kuidas sellega tegutseda ja kuidas seda installeerida (90ndate keskel tuli Linuxile kõik käsitsi külge panna ja ka siis ei töötanud ta tänu driverite puudumisele päris nii nagu oleks pidanud). Jah, see oli see aeg kui sai muusikat tehtud covoxiga (lühidalt, LPT poti käiva hõbepaberisse mätsitud trükiplaadiga mis oli kuidagi kellegi ajakirja järgi kokku „tinutatud“ ja mis tegi sellist „soundi“, et anna aga olla). 4MB mälu oli üle kvartali nägemus ning mänge sai mängitud 5 CD pealt, neid üksteise järele vahetades.
Toonased mehepojad jagunesid kahte gruppi, kas arvuti või auto hullud. Kahjuks siis ma aga eraldusin sellest pundist, sest ei saanud sinna kooli sisse kuhu teised said. Olude või ime sunnil jõudsin ma ringiga ikkagi IT juurde tagasi aga kahjuks (või siis õnneks) mitte sellisena, nagu oleks võibolla selles pundis arenedes jõudnud.
Raymondi artiklit lugedes jäi mul siiski tunne, et Häkerluse näol on tegemist mingi “klubiga“. Nagu ülikooli SELTS. On grupp, on austust ja on mingit dogmad, reeglid ning hierarhia. Tippu viib staažikas kogemus ja tugev töö.
Olen vägagi nõus, et nad (ehk häkkerid) on andnud kõvasti ühiskonnale – vaieldamatult. Kuid nad on jäänud väikeseks rakuks tänu oma isolatsioonile. Nad tegelevad hobiga ning nad on nõus jagama oma hobi teiste oma tasemelistega. Teadmiste andmine „järelkasvule“ selle peale nad eriti mõtle. Seda näitab ka paljude häkkerite suhtelist keeruline FAQ või KKK (siiski mitte üli üldistavalt).
Siiski ühte ma mõistsin miks Linux on arvutivõrkude maailmas niivõrd edukas aga samas ma jälle ei mõista seda Microsofti viha.
Hakkasin ennast nendega võrdlema – õigemini suhtumist. Nende Linuxi maailma suhtumine on nagu minu, ehk Windowsi maailma suhtumine iOS. Võibolla ainult, et selle vahega, et ma ei viha iOS-i. Minu jaoks on tegemist liiga isoleeritud maailmaga (s.t. enne Google ja kogu seda vabavaralisust mis arvutivõrkudest tuli). Sul on iOS-is platvorm ning mõningad tarkvarad mis üliedukat jooksevad, kuid mis on suletud ning… kõike mida sa kasutad, selle eest sa pead maksma.
Seega mulle meeldis Windows rohkem – on jah ebastabiilne, kuid selle eest saan ma uurida katsetada ning ma tunnen vabadust. Ning… ma ei saa midagi teha, et Microsoft Office on tänakse lihtsalt üks üleprahi toode (ja vaatamata kõigile oma exploitidele)! Seega, võib järeldada, et Hakkeritest Linuxi kasutajad tunnevad ennast Microsofti maailmas samamoodi – raamidesse surutud. Siiski ei näe ma, et see oleks piisav põhjus selliseks üleolekuks...
Olen  ka „tarkade“ klubisse proovinud trügida (õppinud omal käel ühte-koma-teist) ja tundnud tugevat põlgust kui julgesin midagi algaja tasemel küsida. Kahjuks jäin tunne, arene või „sure välja“.
Ka Eric S. Raymond artiklit lugedes tundsin ma samasugust suhtumist. Jah ma saan aru, et tarku ja üliandekaid on vähe ning ei tohiks koormata „dump useritga“. Aga siiski olen ma ikkagi seda meelt, et kui nad tahavad säilitada ühtsust ning arendada oma arusaama, peaksid nad Microsoftilt  midagi õppima! Näiteks alustuseks, et „Massil on jõu“, et seda massi saavutada peab olema ülitugev üldsuse huvi (just neid lolle kasutajaid) keda peaks aga „keegi“ toetama. Toetus ei tähenda musta ekraani ja olematut tuge või "jumalteabmishariduselemõeldud" dokumentatisooni!

Või siis see ei olegi eesmärk – eesmärk on eristuda!? Aga see ei toeta kuidagi peamist eesmärki, saavutada vabakultuuri liikumine.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 5: Netikett, ehk võrgusuhtlemise kümne käsu, üheksas käsk „Ära kuritarvita oma võimu“

Virginia Shea toob oma raamatus "Netiquette" välja kümme käsku. Käskude eesmärk on soovituste jagamine, kuidas peaks inimesed internetis käituma, et keskkond oleks kõigile nauditav. Neid käsku või õigemini reegleid lugedes on enamus nendest enesest mõistetavad. Miks? Sest enamiks on neist „minu enda teha“. Kõige mõtlevama panevamad nendest on minu jaoks siiski „ Austa teiste inimeste privaatsust“ ning „Ära kuritarvita oma võimu“. Selle viimase osas ma jäin siiski mõtisklema, kuna see on ka tugevalt seotud teise inimese ning teiste privaatsuste austamisega. Uueks majandusteguriks peetakse infot ja üsna põhjendatult, sest kui vanasti tehti konkreetselt midagi reaalset, ehk „tükki“ siis tänaseks tehakse ka, kuid selleks on info. Kes omab infot, omab materiaalset väärtust ja tegelikkuses ka otsest või kaudset võimu inimese üle (nt. manipulatsiooni tasandil). Et aga infot saada on sellel vaja esmalt ligi pääseda. Üha rohkem populaarsust võidavad pilveteenused ja see on

Nädal 6: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Intellektuaalse omanduse pahupooleks võiks pidada siis Piraatlust. Kuna minu kokkupuude arvutiga algab 90ndate keskelt siis võiksin seda ajastut vohava piraatluse tõttu pidada ka „Kadakaturu ja Rauasauna ajastuks“ kus põhimõtteliselt kõik oli „vaba“. Vabadus sai alguse peamiselt Poola ja Venemaa turult, mida omakorda kodus reprodutseeriti kassettide,- plaatide, diskettide ning tindiprinteri abil (etikette tulid ka ju teha).  Kas ma sellist toonast käitumist õigustan või laidan!? Tegelikult ei kumbagi, sest piraatlusele kui sellisele ei mõelnud sellel ajal keegi – pigem peeti suuremaks probleemiks, et kuidas saada käima tarkvara ilma originaalplaadita. Võiksin pigem öelda, et ühiskond ei olnud küps sellist seisukohta võtma. Aga millised on siis minu mõtted tänaseks? Ma usun, et toonane perioodi oli Eestile vajalik, sest aitas arendada laiasilmaringi ja võimaldas tarkvaraga saada mingeidki kokkupuuteid. Tarkvara oli kallis ning ei esinenud sellist asja nagu „prooviversioon“ (kuigi

Nädal 15: Eetika ja IT

Eetika ja õ igemini IT eetika. Ehk siis eesm ä rgiga anal üü sida m õ ne IT ettev õ tte Eetikakoodeksit. Esmalt m õ tlesin, et kirjutan EA – Electronic Arts eetikakoodseksist. Tegemist on ü he  US m ä ngulevitajaga kes on ka ü htlasi valitud kaks korda, aasta halvimaks ettev õ tteks. Taaskord p ä lvis ma mu t ä helepanu seoses T ä htes õ jaga m ä ngu ja filmiga. Nimelt olla ka seekord Disnay tulnud tal k ä si v ää nama kuna rahaahnuses mikrotehingud olla isegi Disany filmile halba valgust visanud. Aga mida EA  lehelt ei leidnud, oli muidugi Eetika koodeks (Code of Ethics). M õ ned p ä evad tagasi tuli k ä ra Apple suunas, kuna arvatavalt muutvat ta vanemad iPhone mudelid aeglasemaks, et  arvatavalt sundida kasutajaid mobiile uuemate mudelite vastu v ä lja vahetama. „ Ametlik “ selgitus oli, et seda oli vaja teha kuna kasutajaid on vaja aidata. P õ hjendus, ajas muutub akumahtuvus ning kuna akude vahetus on niiv õ rd keeruline tavakasutajate jaoks, v ä hendatakse mobiilsetesead