Otse põhisisu juurde

Nädal 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Täna lugesin Eric S. Raymond artiklit kuidas saada häkkeriks. Selline imelik tagasivaate tunne tekkis. Näiteks minu esimene kohtumine Red Hat Linuxiga mis oli must  käsu viip ning kuidas ma vanema sõbra käest kuulsin erinevaid õpetussõnu mis see on, kuidas sellega tegutseda ja kuidas seda installeerida (90ndate keskel tuli Linuxile kõik käsitsi külge panna ja ka siis ei töötanud ta tänu driverite puudumisele päris nii nagu oleks pidanud). Jah, see oli see aeg kui sai muusikat tehtud covoxiga (lühidalt, LPT poti käiva hõbepaberisse mätsitud trükiplaadiga mis oli kuidagi kellegi ajakirja järgi kokku „tinutatud“ ja mis tegi sellist „soundi“, et anna aga olla). 4MB mälu oli üle kvartali nägemus ning mänge sai mängitud 5 CD pealt, neid üksteise järele vahetades.
Toonased mehepojad jagunesid kahte gruppi, kas arvuti või auto hullud. Kahjuks siis ma aga eraldusin sellest pundist, sest ei saanud sinna kooli sisse kuhu teised said. Olude või ime sunnil jõudsin ma ringiga ikkagi IT juurde tagasi aga kahjuks (või siis õnneks) mitte sellisena, nagu oleks võibolla selles pundis arenedes jõudnud.
Raymondi artiklit lugedes jäi mul siiski tunne, et Häkerluse näol on tegemist mingi “klubiga“. Nagu ülikooli SELTS. On grupp, on austust ja on mingit dogmad, reeglid ning hierarhia. Tippu viib staažikas kogemus ja tugev töö.
Olen vägagi nõus, et nad (ehk häkkerid) on andnud kõvasti ühiskonnale – vaieldamatult. Kuid nad on jäänud väikeseks rakuks tänu oma isolatsioonile. Nad tegelevad hobiga ning nad on nõus jagama oma hobi teiste oma tasemelistega. Teadmiste andmine „järelkasvule“ selle peale nad eriti mõtle. Seda näitab ka paljude häkkerite suhtelist keeruline FAQ või KKK (siiski mitte üli üldistavalt).
Siiski ühte ma mõistsin miks Linux on arvutivõrkude maailmas niivõrd edukas aga samas ma jälle ei mõista seda Microsofti viha.
Hakkasin ennast nendega võrdlema – õigemini suhtumist. Nende Linuxi maailma suhtumine on nagu minu, ehk Windowsi maailma suhtumine iOS. Võibolla ainult, et selle vahega, et ma ei viha iOS-i. Minu jaoks on tegemist liiga isoleeritud maailmaga (s.t. enne Google ja kogu seda vabavaralisust mis arvutivõrkudest tuli). Sul on iOS-is platvorm ning mõningad tarkvarad mis üliedukat jooksevad, kuid mis on suletud ning… kõike mida sa kasutad, selle eest sa pead maksma.
Seega mulle meeldis Windows rohkem – on jah ebastabiilne, kuid selle eest saan ma uurida katsetada ning ma tunnen vabadust. Ning… ma ei saa midagi teha, et Microsoft Office on tänakse lihtsalt üks üleprahi toode (ja vaatamata kõigile oma exploitidele)! Seega, võib järeldada, et Hakkeritest Linuxi kasutajad tunnevad ennast Microsofti maailmas samamoodi – raamidesse surutud. Siiski ei näe ma, et see oleks piisav põhjus selliseks üleolekuks...
Olen  ka „tarkade“ klubisse proovinud trügida (õppinud omal käel ühte-koma-teist) ja tundnud tugevat põlgust kui julgesin midagi algaja tasemel küsida. Kahjuks jäin tunne, arene või „sure välja“.
Ka Eric S. Raymond artiklit lugedes tundsin ma samasugust suhtumist. Jah ma saan aru, et tarku ja üliandekaid on vähe ning ei tohiks koormata „dump useritga“. Aga siiski olen ma ikkagi seda meelt, et kui nad tahavad säilitada ühtsust ning arendada oma arusaama, peaksid nad Microsoftilt  midagi õppima! Näiteks alustuseks, et „Massil on jõu“, et seda massi saavutada peab olema ülitugev üldsuse huvi (just neid lolle kasutajaid) keda peaks aga „keegi“ toetama. Toetus ei tähenda musta ekraani ja olematut tuge või "jumalteabmishariduselemõeldud" dokumentatisooni!

Või siis see ei olegi eesmärk – eesmärk on eristuda!? Aga see ei toeta kuidagi peamist eesmärki, saavutada vabakultuuri liikumine.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 7: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft – häkkerite vaheline avalik kord Häkkerite liikumine on omamoodi poliitiline liikumine kommertstarkvara vastu ning mida võiks pidada 90ndande keskel üks põhilisemaid Microsofti vastaseks liikumiseks (oli ju Microsoft 90ndatel üks suuremaid monopoolses seisuses kommertstarkvara arendaja ning levitaja). Selline vastandumine kätkeb endast suuremas plaanis nii sotsiaal-anarhistlike printsiipe, kui ka kõrgtehnoloogilist liberalisdmi. Häkkerlikust võiks pidada vabaprogrammeerimist mis jääb väljaspoole klassikalise ettevõtluse mõttelaadi ja kus häkkerlus ei olnud suunatud rahateenimisele vaid pigem erinevatele toetusvormidele (samas võiks laiemalt mõeldes väita, et toetused saavad teoks ainult läbi kapitalismis kasvava materiaalse ülejäägi). Teine huvitav nüanss häkkerluse levikuga on asjaolu, et kõige rohkem avavara (OpenSourse) ideoloogiagast on seotud demograafilaselt Põhja Euroopaga ning kõige leigemalt suhtub sellisesse liikumise US. Paradoksaalselt on ka Inglismaa  väh...

Nädal 4: 2004 Tulevikukomitee kokkuvõtte aastaks 2010 ja edasi (tuleviku muutused)

Tulevikukomitee ülesandeks on teha analüüse ning tuleviku suunatud prognoose ja neid tutvustada riikidele või parlamentidele. All olev arutlus on 2004 aasta raport „CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY“. Raport on suunatud aastasse 2010 või edasistele sündmustele. Tegemist on raporti refereerinuga kuid milles on välja toodud enamus valdkondi mis on tänaseks realiseerunud või liikumas sinna suunda. Võimalikud hüpoteesid: Vaesed surevad kiiremini ning haigestuvad kiiremini kui rikkad Parimatesse ülikoolidesse saavad paremal järjel olevate perekondade lapsed Inimeste kehaline aktiivust on üha raskem saavutada Keskklass tarbib enamus sotsiaalseid toetus Sotsiaalne stabiilsus on lokkama löönud sest üha rohkem inimesi jääb varakult pensionile Võimalikud lahendid peavad olema seotud järgmiste valdkondadega: Infoühiskond Rahva tervishoid I nimkonna turvalisus Regionaalne innovatsiooni Sotsiaalne kapital, ehk tuleviku risk mis on seotud laste ning noor...

Nädal 3: Uus meediat tugevamini mõjutanud komponent.

Veebi toel tuule tiibadesse saanud uus meedia on läbivalt olnud peaaegu kõigi oma komponentidega minu elus. Kuid, kui keegi küsiks minu käest, et milline nendest komponentidest on mõjutanud kõige rohkem uusmeeadia kasutust siis vastaksin tegelikult Youtube... Visuaalne sisu on kiiremini haaratav kui lugemine. Kuigi lugemisel on oma koht on kiireim võimalus sisututvusega algust teha just läbi videoblogide (nagu Youtube, kuigi viimane ei ole ainukene omataliste seas). Millest selliena arvamus? Kuigi ma usun, et ma olen peaaegu kõiki uue meedia koponentide kastaunud (ka. e-kirjade nimekirjad ning MUD-id) on nende peamine eesmärk minu jaoks – leida infot, ehk mitte niivõrd eneseesitlus või «fame». Sellest lähtuvalt pean enda jaoks tõdema, et olen samuti ajas laisemaks muutunud. Seega, esimese huraaga ei hakka ma oma lihtsamatele küsimsutele vastuseid otsima läbi erinevate foorumite, vaid pigem pöördun erinevate videopäevikute, webinaride, õppekanalite ja uudiste Youtube poole. Kuigi...