Tulevikukomitee ülesandeks on teha analüüse ning tuleviku
suunatud prognoose ja neid tutvustada riikidele või parlamentidele. All olev
arutlus on 2004 aasta raport „CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY“.
Raport on suunatud aastasse 2010 või edasistele sündmustele.
Tegemist on raporti refereerinuga kuid milles on välja
toodud enamus valdkondi mis on tänaseks realiseerunud või liikumas sinna
suunda.
Võimalikud hüpoteesid:
- Vaesed surevad kiiremini ning haigestuvad kiiremini kui rikkad
- Parimatesse ülikoolidesse saavad paremal järjel olevate perekondade lapsed
- Inimeste kehaline aktiivust on üha raskem saavutada
- Keskklass tarbib enamus sotsiaalseid toetus
- Sotsiaalne stabiilsus on lokkama löönud sest üha rohkem inimesi jääb varakult pensionile
Võimalikud lahendid peavad olema seotud järgmiste valdkondadega:
- Infoühiskond
- Rahva tervishoid
- Inimkonna turvalisus
- Regionaalne innovatsiooni
- Sotsiaalne kapital, ehk tuleviku risk mis on seotud laste ning noorte inimestega
Lahenditena pakutakse:
- Maksude muudatus, et riigid suudaks võistelda parema tööjõu nimel.
- Muutused globaalses tööjõu liikumise osas
- Rahvastiku vananemine on Euroopas uueks trendiks muutumas.
- Surve heaolu riikidele. Inimkonna vananemine ning kogutavate maksude langus mõjutab heaoluriike
- Infoühiskond ja sotsiaalne info. On vaja valmistuda ette digitaliseerimise teiseks faasiks, ehk sotsiaalmeedia levikus ning arenguks.
- Tekib uus majandusliik „infomajandus“ mille tõus on seotud ühiskonna digitaliseerumise kasvuga.
- Bioteaduse areng ning lõimumine ühiskonnaga. Peale digitaliseerimist on järgmine arenguaste biotehnika.
- Regionaalne kontsentratsioon. Esimestest korda ajaloos on üle 50% inimestes elamas linnades.
- Süveneb globaalne kapitalikontsentratsioon. Maailmas on 20% väga rikkad ja 20% väga vaeseid ning nende vaheline suhe on 1:75-le.
- Kultuurimuutus. Majandussurutis loob mult kultuursed töökeskkonnad.
Maailmas joonistub
välja neli erinevat koolkonda.
Silicon Valley, ehk
USA
· Ühiskond on rakstele, vaesemad ja nõrgemad
jäetakse maha. Üks osa ühiskonnas tegeleb kuritegevusega.
·
Kooli saatmine on odavam kui vanglasse.
Singapuri mudel, ehk
Aasia
· Luuakse maksuparadiis et ettevõtlus arendada Hiinas
ning Indias. Siiski pikas perspektiivis peab loodama ka hea pinnas erinevate
tehnoloogiat väljarändamiseks. Riigid proovivad oma elanikkonda kontrollida.
Euroopa
·
Ühiskonna digitaliseerimine ning mugavus
· Inimesed hoiavad ennast vanas
industriaalühiskonna mudelis ning ei saa aru, et info on järgmine majandustuleviku.
Ainukene võimalus on seda murda kui innovaatorid suudavad läbi muutuste näidata
tuleviku.
Aafrika
·
Vaesus süveneb ning kapital rändab välja
Kuna tegemist on Euroopas kokkupandud tulevikunägemusega,
süvenetakse rohkem euroopa ühiskonnale.
Toodavates valuvaldkondades on läbivalt tähtsustatud järgmiseid
väärtuseid (muutuste jaoks, ühiskonna alustalad):
- Caring - Toetus, ehk vanamaailma võrdlus
- Confidence - Kindlustunne mis on samuti toetusele üks sisend. Kindluse vastand on hirm.
- Communality - Ühiskondlikus on samuti vanamaailma üks printsiibi mis aitab kaasa ühistööle ning grupitöödele.
- Encouragement - Koostöö on võti mis vajab toetust võimalust ja julgustust riskida.
- Freedom – Kõik mida täiskasvanud teeb on tema vaba tahe ja seda kuniks ta ei kahjusta sellega teist inimest.
- Creativity - Vabadus soodustab loovust. Tegu on oma küpsuse saavutamise ja eneseleidmisega
- Courage – Üks klassikalise väärtusi mis näitab isikupärasust.
- Visionariness – See nõuab julgust ning on üks tuleviku väärtuse soodustavaid väärtusi.
- Balance – Tasakaal kõigi eelmiste väärtuste vahel.
- Meaningfulness –Klassikaliselt koosneb see – tarkusest, headusest ning ilust. Põhimõtteilt on tegemist küsimusega „Kas see annab mu elule mõtte“
Kuna tulevik on jaotatud nelja koolkonna vahel vaadeldakse
lähemalt Euroopa võimalike arenevaid valdkondi, ehk:
1. A creative economy
Maksude kogumiselon riigid ülemaailmselt jännis. Kõik põhineb eksperttööjõul ning loovusel. Odav töö ja tööjõud ei
anna tulemit, et Aasia tööstusele vastu astuda. Suurim loome saab tulla IT
sektorist, kultuurist ning tervishoiusektori. Seega sellistes sektorite
tulemiks on näiteks IT lahendid, kultuur, filmid, bioloogia jms.
See on ka põhjus miks riigid juba tänaseks investeerivad
4%GNP-s nendesse aladesse.
Siiski on Euroopa majandusel antud valdkondadega veel üks
probleem. Kuigi võidakse suuta luua innovaatilise lahendusi ei osata seda majanduslikult
atraktiivseks muuta.
Infotööstus toetab tugevalt IT õlgadele. Abitööstuse roll
jääb kultuuri ning tervishoiu sektorile.
Tervishoiu tarbimine on aga vastakas, sest selle tarbimine
ja sealne kasum ei ole seotud toodangutulu
vaid maksutuluga.
2. A creative welfare society
Tuleviks peab olema meil ühiskond kus kõigil on võrdsed
võimalused. Ehk luuakse võimalused ühiskonnaliikmetel ühisteks võimalusteks ka
olukordades kus neil ei ole nii palju võimalus kui teisteil ühiskonnaliikmetel
(nn vedanud). Kuna enamus on riigiõlgadel. Ehki maksumaksjad ootavad läbi oma
maksukoormuse riigilt võrdseid võimalus on siin kahjuks negatiivseks teguriks
rahvastiku vananemine. Oleks vaja maksutulu millega hoida üleval võrdset ühiskonda
ning samas oleks vaja makse et vananevat elanikkonda üleval hoida. Kuna
inimesed on üle töötamise faasis siis ei ole võimalik neile ka rohkem kohustusi
peale panna. Loodetakse, et läbi loovuse, saavad inimesed rahulduse oma tööst
ning see omakorda muudab töötegemise efektiivsemaks. See aga nõuab omakorda töökultuuri
muutust. Töökultuur saab alguse ettevõttejuhtidest, kuna nad peavad olema
eeskujuks. Uurimised on näidanud ja kinnitust on leidnud, et toode on palju
läbilöögivõimelisem, kui tootmisahelast saab osa võtta ka lihttöötajad. Selle
saavutamiseks peaks olema aga täielik info vabaliikumine nii era kui avalikus
sektoris.
Mida targemad on inimesed seda suurem võimalus on innovatsiooniks
ühiskonnas. Väikeriigid peavad valima
valdkonnas kus nad tahavad tegutseda. Kui me tahame sotsiaalseid hüvede nautimist
jätkata tuleb meil mõelda tugevalt haiguskulude kärpimisele.
3. Humanly meaningful development
See valdkond nõuab omaltpoolt uutmoodi lähenemist nii sotsiaalse,
vaimse, psühholoogilise, kui ka kultuurilises sektoris. Kahjuks vanuse ja tööea
tõusmine on viinud meid punkti kus inimesed ei ole võimelised töötama kuni
pensionipõlve jõudmiseni. Samuti kaasnevad vanusetõusugu plahvatuslikult
ravikulude tõus. Selle lahendusele aitab omalt poolt kaasa ainult inimeste
terveeluviisi tõstmine, mille tulemiks on haigustekete vähendamine.
Võimaliku sotsiaalse probleemina loetakse ka vaimset
tasakaalu. Tegemist on perekondade probleemid mida esineb tänapäeva ühiskonna
lastel. Põhjus, lapsepõlv ilma vanemateta, sest vanemate panus on karjäärile ja
tööle. Üks võimalus tasakaalu saavutada on läbi töökultuuri muutuse mis
puudutab näiteks omakorda tööaja muutust.
Samuti on vaja saada tasakaal elu ja kooli vahele. Kui
inimene kooli lõpetades ei tunneta oma saavutust võib sellele kaasneda pettumus
ning läbipõlemine.
Vaimnetervis – „uus“ haigus. Paljud inimesed lähevad varem
pensionile tänu vaimsetele probleemidele mida põhjustab närviline töökeskkond,
kus veedetakse enamus ajast. Stress omakorda mõjutab ka füüsilist tervist –
näiteks kõrgvererõhutõbe, südame probleemid, maohaigused jne.
Füüsiline tasakaal. Füüsiline tegevus tänu digitaliseerimisele
on asendunud interaktiivse tegevusega. Kuigi me peame austama inimeste eluviisi
on tänaseks siiski selge, et paljud „endised“ igapäeva aktiivtegevused on meie
elust kadunud ning ei ole ka leidnud asendust. Tulemiks on, et 1:15 tööealisest
elanikkonnast (maailmas) on ülekaalulised. See omakorda põhjustab erinevaid
liikumisvaegustest põhjustatud haiguseid. Ka oleme me väga palju päevas nn sundasend,
mille põhjuseks on meie harjumused või õppest / tööst tulenevad kohustused
arvuti taga istuda. Reaalus on, see et täna investeeringud kehalistesse
tegevustesse toob meile hiljem kordades tagasi ja seda ka rahaliselt, sest
tuleviku on väiksemad ravikulud.
Kultuuri osas peab tõusma ka sellist valdkondade promomine mis
ei ole rahaliselt mõttekas. Tuleb meeles pidada, et kultuur kannab nii avalik,-
kui ka erasektoris õppe, hariduse ja innovatsioonis kandvat rolli.
4. A global culture
Immigratsioon. Juba aastaks 2000 hakkavad mitmed riigid ja seda „tänu“ vananevale
ühiskonnale vähenema. Ainuke võimalus on majandust hoida samal skaalal on võtta
juurde võõrtööjõudu. Võõrtööjõud aga nõuab
poliitilist julgus ning ühiskonna avatust.
Parim võimalus võõrtööjõu toomiseks on välisõpilased. Tudengitel
on võimalus luua võõrastega kontakte ning õppida edukalt ka võõrkeeli. Samuti välisõpilaste
praktilised tööd ettevõtetes võimaldavad ettevõtetel finantseerida
tulutoovatesse projektidesse.
Veel üks keeruline küsimus on rahvusvahelistel ettevõtetel –
kuidas saada oma rühma juhte, kellel on globaalsel turul väga head suhted või
siis kuidas hoida oma kogemuste juhte ettevõttes, et nad ei liiguks teistele
turgudele.
Selles osas on ka Silicon Valleys raskusi, sest Hiina ja
India spetsilistid hakkava tagasi pöörduma oma maale omades väga häid
töökogemusi ning kontakte.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et raport paneb mõtlema. Tänu
info vabadusele on võimalik „tuleviku näha“, seda modelleerides ning analüüsides.
Tuleviki trendide mõistmine omakorda
annab võimaluse reageerida ja hoida probleemsete valdkondade (kollete)
ülekuumenemist. Siiski on palju probleeme seotud ühiskonna, rahvuslusega ja
tavadega. Sellise Globaalse terviku vaatamine on „vaadates“ küll lihtne, aga
selle tervikule mõtlemine, selles elamine või selle muutmine on hoopis midagi
muud. Mudeli keerukuse põhjuseks on irratsionaalsed ja muutuvad väärtused, ehk
inimene.
Kommentaarid
Postita kommentaar