Nädal 4: 2004 Tulevikukomitee kokkuvõtte aastaks 2010 ja edasi (tuleviku muutused)

Tulevikukomitee ülesandeks on teha analüüse ning tuleviku suunatud prognoose ja neid tutvustada riikidele või parlamentidele. All olev arutlus on 2004 aasta raport „CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY“. Raport on suunatud aastasse 2010 või edasistele sündmustele.

Tegemist on raporti refereerinuga kuid milles on välja toodud enamus valdkondi mis on tänaseks realiseerunud või liikumas sinna suunda.

Võimalikud hüpoteesid:

• Vaesed surevad kiiremini ning haigestuvad kiiremini kui rikkad
• Parimatesse ülikoolidesse saavad paremal järjel olevate perekondade lapsed
• Inimeste kehaline aktiivust on üha raskem saavutada
• Keskklass tarbib enamus sotsiaalseid toetus
• Sotsiaalne stabiilsus on lokkama löönud sest üha rohkem inimesi jääb varakult pensionile

Võimalikud lahendid peavad olema seotud järgmiste valdkondadega:

• Infoühiskond
• Rahva tervishoid
• Inimkonna turvalisus
• Regionaalne innovatsiooni
• Sotsiaalne kapital, ehk tuleviku risk mis on seotud laste ning noorte inimestega

Lahenditena pakutakse:

• Maksude muudatus, et riigid suudaks võistelda parema tööjõu nimel.
• Muutused globaalses tööjõu liikumise osas
• Rahvastiku vananemine on Euroopas uueks trendiks muutumas.
• Surve heaolu riikidele. Inimkonna vananemine ning kogutavate maksude langus mõjutab heaoluriike
• Infoühiskond ja sotsiaalne info. On vaja valmistuda ette digitaliseerimise teiseks faasiks, ehk  sotsiaalmeedia levikus ning arenguks.
• Tekib uus majandusliik „infomajandus“ mille tõus on seotud ühiskonna digitaliseerumise kasvuga.
• Bioteaduse areng ning lõimumine ühiskonnaga. Peale digitaliseerimist on järgmine arenguaste biotehnika.
• Regionaalne kontsentratsioon. Esimestest korda ajaloos on üle 50% inimestes elamas linnades.
• Süveneb globaalne kapitalikontsentratsioon. Maailmas on 20% väga rikkad ja 20% väga vaeseid ning nende vaheline suhe on 1:75-le.
• Kultuurimuutus. Majandussurutis loob mult kultuursed töökeskkonnad.

Maailmas joonistub välja neli erinevat koolkonda.

Silicon Valley, ehk USA

·  Ühiskond on rakstele, vaesemad ja nõrgemad jäetakse maha. Üks osa ühiskonnas tegeleb kuritegevusega.

·       Kooli saatmine on odavam kui vanglasse.

Singapuri mudel, ehk Aasia

·    Luuakse maksuparadiis et ettevõtlus arendada Hiinas ning Indias. Siiski pikas perspektiivis peab loodama ka hea pinnas erinevate tehnoloogiat väljarändamiseks. Riigid proovivad oma elanikkonda kontrollida.

Euroopa

·       Ühiskonna digitaliseerimine ning mugavus

·    Inimesed hoiavad ennast vanas industriaalühiskonna mudelis ning ei saa aru, et info on järgmine majandustuleviku. Ainukene võimalus on seda murda kui innovaatorid suudavad läbi muutuste näidata tuleviku.

Aafrika

·       Vaesus süveneb ning kapital rändab välja

Kuna tegemist on Euroopas kokkupandud tulevikunägemusega, süvenetakse rohkem euroopa ühiskonnale.

Toodavates valuvaldkondades on läbivalt tähtsustatud järgmiseid väärtuseid (muutuste jaoks, ühiskonna alustalad):

• Caring - Toetus, ehk vanamaailma võrdlus
• Confidence  - Kindlustunne mis on samuti toetusele üks sisend. Kindluse vastand on hirm.
• Communality - Ühiskondlikus on samuti vanamaailma   üks printsiibi mis aitab kaasa ühistööle ning grupitöödele.
• Encouragement  - Koostöö on võti mis vajab toetust võimalust ja julgustust riskida.
• Freedom – Kõik mida täiskasvanud teeb on tema vaba tahe ja seda kuniks ta ei kahjusta sellega teist inimest.
• Creativity  - Vabadus soodustab loovust. Tegu on oma küpsuse saavutamise ja eneseleidmisega
• Courage – Üks klassikalise väärtusi mis näitab isikupärasust.
• Visionariness – See nõuab julgust ning on üks tuleviku väärtuse soodustavaid väärtusi.
• Balance – Tasakaal kõigi eelmiste väärtuste vahel.
• Meaningfulness –Klassikaliselt koosneb see – tarkusest, headusest ning ilust.  Põhimõtteilt on tegemist küsimusega „Kas see annab mu elule mõtte“

Kuna tulevik on jaotatud nelja koolkonna vahel vaadeldakse lähemalt Euroopa võimalike arenevaid valdkondi, ehk:

1. A creative economy

Maksude kogumiselon riigid ülemaailmselt jännis. Kõik põhineb eksperttööjõul ning loovusel. Odav töö ja tööjõud ei anna tulemit, et Aasia tööstusele vastu astuda. Suurim loome saab tulla IT sektorist, kultuurist ning tervishoiusektori. Seega sellistes sektorite tulemiks on näiteks IT lahendid, kultuur, filmid, bioloogia jms.

See on ka põhjus miks riigid juba tänaseks investeerivad 4%GNP-s nendesse aladesse.

Siiski on Euroopa majandusel antud valdkondadega veel üks probleem. Kuigi võidakse suuta luua innovaatilise lahendusi ei osata seda majanduslikult atraktiivseks muuta.

Infotööstus toetab tugevalt IT õlgadele. Abitööstuse roll jääb kultuuri ning tervishoiu sektorile.

Tervishoiu tarbimine on aga vastakas, sest selle tarbimine ja sealne kasum ei ole seotud  toodangutulu vaid maksutuluga.

2. A creative welfare society

Tuleviks peab olema meil ühiskond kus kõigil on võrdsed võimalused. Ehk luuakse võimalused ühiskonnaliikmetel ühisteks võimalusteks ka olukordades kus neil ei ole nii palju võimalus kui teisteil ühiskonnaliikmetel (nn vedanud). Kuna enamus on riigiõlgadel. Ehki maksumaksjad ootavad läbi oma maksukoormuse riigilt võrdseid võimalus on siin kahjuks negatiivseks teguriks rahvastiku vananemine. Oleks vaja maksutulu millega hoida üleval võrdset ühiskonda ning samas oleks vaja makse et vananevat elanikkonda üleval hoida. Kuna inimesed on üle töötamise faasis siis ei ole võimalik neile ka rohkem kohustusi peale panna. Loodetakse, et läbi loovuse, saavad inimesed rahulduse oma tööst ning see omakorda muudab töötegemise efektiivsemaks. See aga nõuab omakorda töökultuuri muutust. Töökultuur saab alguse ettevõttejuhtidest, kuna nad peavad olema eeskujuks. Uurimised on näidanud ja kinnitust on leidnud, et toode on palju läbilöögivõimelisem, kui tootmisahelast saab osa võtta ka lihttöötajad. Selle saavutamiseks peaks olema aga täielik info vabaliikumine nii era kui avalikus sektoris.

Mida targemad on inimesed seda suurem võimalus on innovatsiooniks ühiskonnas.  Väikeriigid peavad valima valdkonnas kus nad tahavad tegutseda. Kui me tahame sotsiaalseid hüvede nautimist jätkata tuleb meil mõelda tugevalt haiguskulude kärpimisele.

3. Humanly meaningful development

See valdkond nõuab omaltpoolt uutmoodi lähenemist nii sotsiaalse, vaimse, psühholoogilise, kui ka kultuurilises sektoris. Kahjuks vanuse ja tööea tõusmine on viinud meid punkti kus inimesed ei ole võimelised töötama kuni pensionipõlve jõudmiseni. Samuti kaasnevad vanusetõusugu plahvatuslikult ravikulude tõus. Selle lahendusele aitab omalt poolt kaasa ainult inimeste terveeluviisi tõstmine, mille tulemiks on haigustekete vähendamine.

Võimaliku sotsiaalse probleemina loetakse ka vaimset tasakaalu. Tegemist on perekondade probleemid mida esineb tänapäeva ühiskonna lastel. Põhjus, lapsepõlv ilma vanemateta, sest vanemate panus on karjäärile ja tööle. Üks võimalus tasakaalu saavutada on läbi töökultuuri muutuse mis puudutab näiteks omakorda tööaja muutust.

Samuti on vaja saada tasakaal elu ja kooli vahele. Kui inimene kooli lõpetades ei tunneta oma saavutust võib sellele kaasneda pettumus ning läbipõlemine.

Vaimnetervis – „uus“ haigus. Paljud inimesed lähevad varem pensionile tänu vaimsetele probleemidele mida põhjustab närviline töökeskkond, kus veedetakse enamus ajast. Stress omakorda mõjutab ka füüsilist tervist – näiteks kõrgvererõhutõbe, südame probleemid, maohaigused jne.

Füüsiline tasakaal. Füüsiline tegevus tänu digitaliseerimisele on asendunud interaktiivse tegevusega. Kuigi me peame austama inimeste eluviisi on tänaseks siiski selge, et paljud „endised“ igapäeva aktiivtegevused on meie elust kadunud ning ei ole ka leidnud asendust. Tulemiks on, et 1:15 tööealisest elanikkonnast (maailmas) on ülekaalulised. See omakorda põhjustab erinevaid liikumisvaegustest põhjustatud haiguseid. Ka oleme me väga palju päevas nn sundasend, mille põhjuseks on meie harjumused või õppest / tööst tulenevad kohustused arvuti taga istuda. Reaalus on, see et täna investeeringud kehalistesse tegevustesse toob meile hiljem kordades tagasi ja seda ka rahaliselt, sest tuleviku on väiksemad ravikulud.

Kultuuri osas peab tõusma ka sellist valdkondade promomine mis ei ole rahaliselt mõttekas. Tuleb meeles pidada, et kultuur kannab nii avalik,- kui ka erasektoris õppe, hariduse ja innovatsioonis kandvat rolli.

4. A global culture

Immigratsioon. Juba aastaks 2000 hakkavad mitmed riigid ja seda „tänu“ vananevale ühiskonnale vähenema. Ainuke võimalus on majandust hoida samal skaalal on võtta juurde võõrtööjõudu. Võõrtööjõud  aga nõuab poliitilist julgus ning ühiskonna avatust.

Parim võimalus võõrtööjõu toomiseks on välisõpilased. Tudengitel on võimalus luua võõrastega kontakte ning õppida edukalt ka võõrkeeli. Samuti välisõpilaste praktilised tööd ettevõtetes võimaldavad ettevõtetel finantseerida tulutoovatesse projektidesse.

Veel üks keeruline küsimus on rahvusvahelistel ettevõtetel – kuidas saada oma rühma juhte, kellel on globaalsel turul väga head suhted või siis kuidas hoida oma kogemuste juhte ettevõttes, et nad ei liiguks teistele turgudele.

Selles osas on ka Silicon Valleys raskusi, sest Hiina ja India spetsilistid hakkava tagasi pöörduma oma maale omades väga häid töökogemusi ning kontakte.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et raport paneb mõtlema. Tänu info vabadusele on võimalik „tuleviku näha“, seda modelleerides ning analüüsides.  Tuleviki trendide mõistmine omakorda annab võimaluse reageerida ja hoida probleemsete valdkondade (kollete) ülekuumenemist. Siiski on palju probleeme seotud ühiskonna, rahvuslusega ja tavadega. Sellise Globaalse terviku vaatamine on „vaadates“ küll lihtne, aga selle tervikule mõtlemine, selles elamine või selle muutmine on hoopis midagi muud. Mudeli keerukuse põhjuseks on irratsionaalsed ja muutuvad väärtused, ehk inimene.

Allikas: https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf