Otse põhisisu juurde

Nädal 3: Uus meediat tugevamini mõjutanud komponent.

Veebi toel tuule tiibadesse saanud uus meedia on läbivalt olnud peaaegu kõigi oma komponentidega minu elus. Kuid, kui keegi küsiks minu käest, et milline nendest komponentidest on mõjutanud kõige rohkem uusmeeadia kasutust siis vastaksin tegelikult Youtube...
Visuaalne sisu on kiiremini haaratav kui lugemine. Kuigi lugemisel on oma koht on kiireim võimalus sisututvusega algust teha just läbi videoblogide (nagu Youtube, kuigi viimane ei ole ainukene omataliste seas). Millest selliena arvamus? Kuigi ma usun, et ma olen peaaegu kõiki uue meedia koponentide kastaunud (ka. e-kirjade nimekirjad ning MUD-id) on nende peamine eesmärk minu jaoks – leida infot, ehk mitte niivõrd eneseesitlus või «fame».
Sellest lähtuvalt pean enda jaoks tõdema, et olen samuti ajas laisemaks muutunud. Seega, esimese huraaga ei hakka ma oma lihtsamatele küsimsutele vastuseid otsima läbi erinevate foorumite, vaid pigem pöördun erinevate videopäevikute, webinaride, õppekanalite ja uudiste Youtube poole.
Kuigi Youtube on kommertskeskkond ja võib, et suunatud sisuga (või osalise) aitab see mul luua ettekujutluse raamistikust mille järgi alustada edasisi otsinguid teistest keskkondadest.
Seega usun, et Google ettevõttena on panustanud (seda eelkõige otsingumootori, Youtube, Blogger jms) märkimisväärselt uue meedia arengusse (ka läbi teiste ettevõtete kokkuostmistega) ning teised ettevõtted (kaasaarvatud Microsoft) on selles osas kõvasti alla jäänud.  Samuti on Google mänginud märkimisväärset rolli suurlevitajate orjastamisikke purustamises ja andnud võimalust andekatele sisuloojatel (ka. lauljad) leida enda koht kuulajas,- ja vaatajaskonnas.
Siiski peab tõdema, et Youtube on ajas muutunud ja tänu oma autoriõigustega, rahateenimise reeglite ja tsensuuri toonud esile ka tema tumedama poole.
Tänaseks on mitmed pettunud sisuloojad Youtbe keskkonnast lahkunud ja läinud teistesse keskkondadesse, kus nad usuvad et neid ei lämmatata segaste bürokraatlike reeglite või üha muutuvate tasustamise lepingutega.

Näitena on  Youtube taolised alternatiivid:
  • ·       Vimeo
  • ·       Dailymotion
  • ·       Twitch
  • ·       Ja miks mitte ka suure kasutajaskonnaga Facebook.

Seetõttu on ka Youtube väljasuremist ennustatud juba mõnda aega, sest „madu“ pidavat ise ennast sabast õgima. Ja tegelikult ma usungi seda.

Andekat sisuloojad on avastanud end jaoks võimalust sponsorluse abil ära elatada ja nad teavad, et neil on võimalus liikuda vabamasse keskkonda ning seeläbi panustada ka edaspidi uue meedia arengusse. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 5: Netikett, ehk võrgusuhtlemise kümne käsu, üheksas käsk „Ära kuritarvita oma võimu“

Virginia Shea toob oma raamatus "Netiquette" välja kümme käsku. Käskude eesmärk on soovituste jagamine, kuidas peaks inimesed internetis käituma, et keskkond oleks kõigile nauditav. Neid käsku või õigemini reegleid lugedes on enamus nendest enesest mõistetavad. Miks? Sest enamiks on neist „minu enda teha“. Kõige mõtlevama panevamad nendest on minu jaoks siiski „ Austa teiste inimeste privaatsust“ ning „Ära kuritarvita oma võimu“. Selle viimase osas ma jäin siiski mõtisklema, kuna see on ka tugevalt seotud teise inimese ning teiste privaatsuste austamisega. Uueks majandusteguriks peetakse infot ja üsna põhjendatult, sest kui vanasti tehti konkreetselt midagi reaalset, ehk „tükki“ siis tänaseks tehakse ka, kuid selleks on info. Kes omab infot, omab materiaalset väärtust ja tegelikkuses ka otsest või kaudset võimu inimese üle (nt. manipulatsiooni tasandil). Et aga infot saada on sellel vaja esmalt ligi pääseda. Üha rohkem populaarsust võidavad pilveteenused ja see on

Nädal 6: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Intellektuaalse omanduse pahupooleks võiks pidada siis Piraatlust. Kuna minu kokkupuude arvutiga algab 90ndate keskelt siis võiksin seda ajastut vohava piraatluse tõttu pidada ka „Kadakaturu ja Rauasauna ajastuks“ kus põhimõtteliselt kõik oli „vaba“. Vabadus sai alguse peamiselt Poola ja Venemaa turult, mida omakorda kodus reprodutseeriti kassettide,- plaatide, diskettide ning tindiprinteri abil (etikette tulid ka ju teha).  Kas ma sellist toonast käitumist õigustan või laidan!? Tegelikult ei kumbagi, sest piraatlusele kui sellisele ei mõelnud sellel ajal keegi – pigem peeti suuremaks probleemiks, et kuidas saada käima tarkvara ilma originaalplaadita. Võiksin pigem öelda, et ühiskond ei olnud küps sellist seisukohta võtma. Aga millised on siis minu mõtted tänaseks? Ma usun, et toonane perioodi oli Eestile vajalik, sest aitas arendada laiasilmaringi ja võimaldas tarkvaraga saada mingeidki kokkupuuteid. Tarkvara oli kallis ning ei esinenud sellist asja nagu „prooviversioon“ (kuigi

Nädal 15: Eetika ja IT

Eetika ja õ igemini IT eetika. Ehk siis eesm ä rgiga anal üü sida m õ ne IT ettev õ tte Eetikakoodeksit. Esmalt m õ tlesin, et kirjutan EA – Electronic Arts eetikakoodseksist. Tegemist on ü he  US m ä ngulevitajaga kes on ka ü htlasi valitud kaks korda, aasta halvimaks ettev õ tteks. Taaskord p ä lvis ma mu t ä helepanu seoses T ä htes õ jaga m ä ngu ja filmiga. Nimelt olla ka seekord Disnay tulnud tal k ä si v ää nama kuna rahaahnuses mikrotehingud olla isegi Disany filmile halba valgust visanud. Aga mida EA  lehelt ei leidnud, oli muidugi Eetika koodeks (Code of Ethics). M õ ned p ä evad tagasi tuli k ä ra Apple suunas, kuna arvatavalt muutvat ta vanemad iPhone mudelid aeglasemaks, et  arvatavalt sundida kasutajaid mobiile uuemate mudelite vastu v ä lja vahetama. „ Ametlik “ selgitus oli, et seda oli vaja teha kuna kasutajaid on vaja aidata. P õ hjendus, ajas muutub akumahtuvus ning kuna akude vahetus on niiv õ rd keeruline tavakasutajate jaoks, v ä hendatakse mobiilsetesead