Nädal 1: Noppeid IT ajaloost ja selle mõjust sotsiaalsetele positsioonile.

Kolm tegijat kes libastusid või hääbusid.

1. Google Glass – Toode mis on vastanud brändi kujundile! 

Uudised uuest imevidinast ilmusid Youtube aastal 2013. Tegemist olid ulmeliselt tunduvad seadmega millesse usuti, sest tegijaks oli Google ise! Tekkis enneolematu kujutelm, et elu läbi värviliste klaaside  muudab elu enneolematult lihtsaks. Mida rohkem aega edasi, seda ihaldavamaks nad muutusid, sest Google on omale nime teinud kui bränd mida kasutades oled „sa“ lihtsalt „tark“ (kui midagi vaja teada on – mis sa teed? Googeldad!). Prillid mis maksid algselt ~1500$, küündisid ~2000$ kanti ja oleks pidanud olema kui staatus lihtsurelike seas. Kahjuks tuli välja, et prillid mis pidid tekitama kandjas enneolematut kogemust – jäi saamata, sest kandja tundus olevat nagu mõni prillidega küber-nohik.  

Mõningad arvustajate põhjendused:

• Väljanägemine – odav ja ei midagi glamuurset. Võrreldes Apple toodetega võiks neid prille pidada lausa koledaks.
• Turvarisk – Google prillidesse oli võimalik „sissemurada“ ja kuna kandja salvestas (või võis) kõike said ka pahalaselt seda kõike eemalt jälgida.
• Hirm – Kui inimesed teada said, et need prillid salvetavad (või võivad) kõike, ei tahtnud enam keegi kandja vaatevälja jääda. 

Google ei ole „püssi põõsasse“ visanud ning ideed prillidest maha kandnud, vaid teateas Google Glass v2.0 versiooni arendamisest. Seekord on ta võtnud sihiks toetada mitmeid tööstusi ning töötajaid kellele prillide pakuksid oma töös toetavat funktsiooni. 

Viited:
What the hell happened to Google Glass?
Case Study: Why Google Glass failed
Google Glass failed because it just wasnt cool
Google Glass 2 is here

2. Nokia N-Gage - See kõikse esimene mängutelefon. 

N-Gage oli Nokia püüe saada osa 2000 aastail võimsust koguvast mänguturust. Turusaak oli peaaegu, et käega katsuda (vähemalt nii loodeti), tuli ainult kombineerides omavahel PDA ja telefon.

Aga juba väljalaske alguses sai välja tuua mõningaid tõsiasjad mis rääkisid imemasina vastu.

N-Gage töötas Symbian OS 6.1 tarkvaral  mis ei olnud parimaks platvormiks mängumaailmas.

Seadme jõudlus oli kehva. Toode oli loodud ARM protsessorile, millega olid varustatud  eelmised Nokia toodangud 3650 ja 7650

Võrgumäng tähendas pigem punktitabelite ülesse laadimist Nokia serverisse kus siis võistlejad said neid oma tulemustega võrrelda.

2005 tunnistas Nokia, et toode oli põrumine, müües ainult 1/3 prognoositud mahust. 

Miks siis läbimurret ei tulnud? Lühikene vastus oleks – nimest ei piisa! Kuigi Nokia oli jätkuvalt tugev tootja mobiilide turul, jäi sellest väheks. Seadme riistvara oli kehva ka toonaste näitajate järgi. 

• Kehva akumahtuvus
• Võõrana tunduv ekraan
• Kehva mängude valik 
• Olematu mitmikmängu võimalus
• Kaamera puudumine
• Nõrk arvutusvõimsus
• Kallis hind

Kuigi Nokia tõi 2006 aasta lõpus turule N-Gage konsoolis parandatud versiooni, oli Nokia oma telefonimaailma momentumi kaotanud ning uuendatud taskukonsoolist ei olnud enam vastast turu teistele taskukonsoolidele nagu PSP ja Nitendo DS.

Siiski võib Nokiat tunnustada pioneerina – ta oli üks esimesi kes pani mängud telefonise!

Viited:
The Nokia N-Gage: What happened to the handheld console

3. Adobe Flash - Kuningas on surnud… jumalale tänu!

Kolmandana toon ära tarkvara mille kuldajastuks võiks pidada aastaid 2004 – 2008, kus Flashi vahendusel toodavat sisu võis leida kõikjalt, alustades reklaamidest ning lõpetades lastele palju lõbu pakkunud interaktiivsetest mängudest. Tänaseks on aga tegemist hääbuva nähtusega millest proovitakse oma seadmetest kiiresti lahti saada nagu mõnest „haigusest“

Põgusalt Flashi ajaloost.

Flashi ajalugu algab aastast 1996, kus ettevõtte nimega Macromedia omandas animeerimistarkvara nimega FutureSplash Animator ja nimetas selle ümber  Macromedia Flash 1.0. Flash tutvustati kui kahe osalisest süsteemi, kus üheks osaks on animatsioonide loomiseks mõeldud tarkvara nimega  Macromedia Flash ning teiseks osaks on nende maha mängimiseks mõeldud tarkvara, ehk Macromedia Flash Player. Kuna animatsiooni esitamiseks mõeldud tarkvara oli tasuta, pakkus uus platvorm oma ohtrate võimaluste palju huvi. Ja see oli ka Flash populaarsuse kasvu põhjus veebilehitsejate seas. Aastal 2005 omandas Adobe Systems, Macromedia ja seda koos kõigi tooteõigustega.

Mõningatest hiilgavamates näitajatest:

• 2005 aastal loodud Youtube kasutas FlashPlayerit, et edastada pakitud videoklippe üle veebi;
• 2000 kuni 2010 aastani olid paljude nimetate ettevõtete veeblehed loodu Flashile, kelle seas olid ka HP, Nike, Nokia, Cartoon Network, Disney jne; 
• Loodi Adobe poolt konverter mis lubas portida ja käitada C++ mänge üle Flashi. 

Aga mis siis ikkagi juhtus? Paljud loevad Flashi allakäigu aastaks, aastat 2010 mil Steve Jobs kirjutas avaliku seletuse miks Apple mobiilsed seadmed ei toeta enam Flashi. Kui Steven Jobs oma põhjendustes kirjeldas pigem füüsilisi probleeme ja mainides ainult mõneti turvariske siis aastaid hiljem on Flash tuntud just oma turvariski probleemide tõttu. Populaarsus ja fakt on see, et ta töötas igas arvutites ja see omakorda pakkus suurt huvi ka kurjamitele. Kuid tegelikult oli Flashi lõpp tingitud tehnoloogia muutusest. Flash ei olnud enam mõeldud turul võimust võtvatele puututundlike nutiseadmetele. 

iOS oli esimene kas andis tugeva tagasilöögi ja signaali Adobele ning Google Android oli teine (kes küll proovis Flashi, aga üsna pea loobus). Seega võib tõdeda, et Adobe loobus Flashi arendamisest. Olles tõsise varanduse Flashi ostu paigutanud, otsustas ta pigem ostu „korstnasse“ kirjutada, kui sinna veel raha matta. 

Viited:
What killed Adobe flash
Adobe flash player die
Thoughts on flash

Yet more bad news for flash as google chrome says goodbye (sort of)